Ajalugu

Konju Mõisa Talu tekkis oma praegusel kujul 2012 aasta veebruaris, kuid loomise lugu alustame ehk kaugest 1999 aastast. 13. mail 1999. Aastal vahetasid Konju Mõisa Talu nüüdse peremehe Martin Repinski vanemad linnakorteri vana majakese vastu Illuka vallas (Ida-Viru maakond) lihtsalt sellepärast, et nad kaotasid töö tehases Kohtla-Järvel, sellepärast, et peres oli viis last, keda pidi toitma ja linnakorteri kommunaalkulud olid väljakannatamatuks koormaks. Otsustati hakata pidama väikest talu ja müüma piima linnas.

Esimeseks loomaks, kes osteti oli kits Sorka (folkl., hellitl. koit, koidik). Sorka osteti sellepärast, et pere noorimal lapsel, kaheaastasel Marial, oli raske allergia, mida arstid välja ravida ei suutnud ja sellepärast, et kitsepiima kohta räägiti, et see aitab selle haiguse vastu. Pärast poole aastast kitsepiima regulaarset kasutamist oli Maria täiesti terve ja vanemad mõistsid, et otsustasid maale kolida mitte asjata.

See ei olnud lihtne, kogemusi ja teadmisi omamata tuli kõike taibata katse-eksituse meetodil. Kätel ei lasknud rüppe laskuda vastutustunne laste eest, kes vanemaid aidates töötasid samuti usinalt. Nii ilmusid järk järgult esimene lehm, siis teine ja kolmas, soetasime põrssad ja kanad, kitsede arv suurenes kümneni. Kõik see aitas paljulapselisel perel üle elada raskeid, kuid õnnelike aastaid.

Nähes, kui „põrgulikult“ raske on see töö ei tahtnud keegi lastest oma tulevast elu siduda põllumajandusega ning ka vanemad otsustasid lõpetada loomakasvatuse, kuna see töö muutus väga tülikaks ja kulukaks. Nii õppis ka keskmine poeg Martin selgeks keevitaja elukutse ja sõitis 2005. aastal tööle Saksamaale. „Kuid vaatamata kõrgele palgale ja headele töötingimustele tõmbas pidevalt tagasi“ - meenutab Martin. Õige pea võeti vastu saatuslik otsus luua Eesti suurim kitsefarm. Siis pöördus Martin tagasi Eestisse ja hakkas äriplaani koostama. Ees oli ootamas raske teekond, kuid tulemus tasus kogu vaeva.

2007. aasta alguses õnnestus pangalaenu abil osta mahajäetud ja poollagunenud talu, mida taastati ja lasti käiku kogu külakogukonnaga, aitasid sugulased ja sõbrad, seda aega meenutab Martin tänaseni tänusõnadega nende abiliste kohta. Vanematelt sai Martin 7. lehma ja 10. kitse, teised loomad osteti juurde erinevatest Eestimaa paikadest. Esimestel aastatel olid kohutavad töötingimused, hommikul tõusime juba kell 05:00, koju jõudsime õhtul kell 11-12, kuid hambaid krigistades, teadsime, et me töötame helgema tuleviku nimel ja ühel päeval võime olla uhked meie farmi üle. 2011. aasta sügisel algas kauaoodatud, Eesti suurima kitsefarmi, ehitus. Meil õnnestus ehitada see vanaaegse enam kui 300 aasta vanuse mõisa seintesse.

29. veebruaril 2012. aastal täitus Martini ja tema pere unistus, pidulikule avamisele tuli Eesti Vabariigi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Sellest ajast, kui hakkas tööle rekonstrueeritud farm, saame me tõepoolest kvaliteetset piima. Isegi kitsepiim on peaaegu lõhnatu ja maitsetu. See on saavutatud tänu loomade headele pidamistingimustele, puhtusele ja headele tehnoloogiatele loomade lüpsmisel ja piima hoiustamisel. Nüüd Konju Mõisa Talus 600 kitse, 36. lehma ja 52. vasikat. Me töötleme 750. hektarit maad, peaaegu kõik söödad toodame ise ja oleme sertifitseeritud ökoloogiliselt puhas ettevõte. Meid võib külastada, viime rõõmuga läbi ekskursiooni, näitame, kuidas töötab meie farm ja anname sulle võimaluse suhelda loomadega ja proovida meie tooteid.